Vanimaid Silikaat Tehnopargi asukaid, AS Silikaat, tähistas juubelit

Eestis pole just palju ettevõtteid, mille algusaegadele tagasi vaadates saaks rännata läbi erinevate riigikordade, kahe maailmasõja, Vabadussõja ja mitme põlvkonna ning liikuda ühest aastasajast teise. AS Silikaat on just sellise mastaabi ja väärika ajalooga ettevõte.

AS Silikaat kuulub koos 35 Eesti kapitalil põhineva ettevõttega Silikaat Gruppi. Aastatega on AS Silikaat panustanud tootearendusse laiendades seeläbi oma tooteportfelli ning avardanud tegevusvaldkondi. Tallinna piirkonnas kuulub ettevõttele 400 hektaril neli karjääri ning kaevanduspiirkondi võib leida ka teistest Eestimaa paikadest. Täna on ettevõtte haare päris lai alates ehitusmaterjale tootmisest kuni looduslike liivade kaevandamiseni välja.

AS Silikaat varustab ehitusliivaga paljusid riikliku tähtsusega ehitus- ja infrastruktuuri objekte ning sõelutud kuivliiva tarnitakse riigihanke korras Eesti suurimatele soojuselektrijaamadele. Toodangut eksporditakse ka Skandinaaviasse ja Balti riikidesse.

Panus keskkonda

2013. aastast sertifitseerib ettevõtte oma kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi vastavalt ISO 9001:2015 ja ISO 14001:2015 standarditele, mis näitab toodangu kõrget kvaliteeti, ettevõtte efektiivset ja tänapäevast toimimist ning panust keskkonda.

Männiku kaevandusalal on leitud mitmeid haruldasi kaitsealuseid liike nagu kõre ja kivisisalik, aga ka musträhni, nõmmelõokese ja väiketülli elupaiku. Koostöös teadlastega tehakse kõik, et säilitada nende heaoluks kõik vajalikud tingimused. Näiteks kaitsealustele kivisisalikele on liivakarjääridesse rajatud 7,5 kilomeetri pikkused jooksurajad ning koostöös liigiekspertidega on tehtud tiike kõredele. Männiku karjäär on maailma kõige põhjapoolsem koht, kus saab mõnel kevadõhtul kuulda kõrede laulu ning igal aastal käib seda uudistamas järjest enam loodusesõpru.

Kivisisalike jooksurada, mis Eesti ajaloos esmakordne, pälvis AS Silikaadile ka mäenduse keskkonnateo tiitli. Tiitli andis välja Mäeinstituut.

Lisaks sellele, et Silikaadi kollektiiv peab tähtsaks loodust, on meile oluline, et maha jäänud karjäärid saaksid korda ning oleksid inimestele ohutud. Viimastel aastatel on aktiivselt tegeletud ka Nõukogude sõjaväest maha jäänud lõhkekehadega Männiku karjääris. Koostöös Päästeametiga on leitud ja kahjutuks tehtud tuhandeid lõhkekehi.

„Soovime tagada kõigile Männiku metsa ja järvede äärde vaba pääsu ning tahame, et inimesed saaksid seal ohutult ja mõnusalt aega veeta, olgu tegemist sõjaväelaste, mootorratturite, koerakasvatajate, kalameeste või ujujatega,“ lisab ettevõtte tegevjuht Aare Koll.

Saame öelda, et AS Silikaat ajalugu on sarnane kogu Eestimaa tööstuse ja ettevõtluse arengulooga. 110 aasta jooksul omandatud teadmised ja kogemused aitavad meil teha kaalutletud ja läbimõeldud otsuseid ning on tugevaks vundamendiks ettevõtte tulevikuplaanide ehitamisel.

AS Silikaat kuulub Silikaat Gruppi, Eesti kapitalil põhinevasse suurkontserni, mis koondab enda alla erinevate valdkondade juhtivaid ettevõtteid. Silikaat Grupp on kui läbilõige Eesti majandusest, kuhu kuulub 35 ettevõtet põllumajandusest ja tootmisest kinnisvaraarenduse ja jaekaubanduseni. Silikaat Grupi tuntumad ettevõtted on OÜ Järve Kaubanduskeskus, AS Silikaat, AS Aatrium Sisustuskaubamaja, põllumajandusettevõtted OÜ Kõo Agro OÜ ja OÜ Mangeni PM ning taastuvenergiaallikatest transpordikütust tootev OÜ Biometaan.

Saame öelda, et AS Silikaat ajalugu on sarnane kogu Eestimaa tööstuse ja ettevõtluse arengulooga. 110 aasta jooksul omandatud teadmised ja kogemused aitavad meil teha kaalutletud ja läbimõeldud otsuseid ning on tugevaks vundamendiks ettevõtte tulevikuplaanide ehitamisel.

Pilguheit ajalukku

20. sajandi algus

Saksa keemik dr Wilhelm Michaelis töötas 1880. aastal välja kõrgrõhul autoklaavis silikaattelliste valmistamise tehnoloogia. 19 aastat hiljem oli see tehnoloogia Eestisse jõudnud – 1899. aasta kevadel ostis ärimees Martin Böckler Tallinnas tänapäevase Järve Keskuse kohal tehase rajamiseks 76 500 m² suuruse kinnistu. Silikaattelliste valmistamiseks vajalikku põhitoorainet liiva leidus siinkandis piisavalt ja puudust ei tulnud ka teisest vajalikust toorainest – lähiümbrusesse jäi mitu lubjatehast, mis seda pakkusid. Algav majanduskriis tõmbas Böckleri plaanidele aga kriipsu peale ja uus tehas tootmiseni ei jõudnudki.

1910. aastaks oli majanduslik olukord stabiliseerunud ja tehas oli jõudnud omanikku vahetada. Silikaattelliste tootmise alguseks Eestis võibki lugeda aastat 1910, kui tööd alustas uue omaniku, ärimehest inseneri Oskar Ambergi Tallinna silikaattelliskivi vabrik O. Amberg ja Ko.

Tehasel läks hästi, aastas toodeti 2,5 – 3 miljonit tellist ja töölisi oli kokku 15. Nõudlust kivide järgi jagus. Alustati Peeter Suure merekindluse ehitustöödega, mille mitmete erifunktsiooniliste rajatiste tarbeks läks vaja suurtes kogustes silikaattelliseid; lisaks laevaehitustehased ja sõjasadam – Vene sõjaväest sai Ambergi tehase toodangu üks peamisi tellijaid. Silikaattellistest ehitatud Estonia teatrihoone valmis 1913. aastal. Vabrikant Oskar Amberg kuulus samuti Estonia osaühenduse juhatusse.

I maailmasõjajärgne aeg

Tehase tegevus seiskus esimese maailmasõja keerises 1916. aastal. Kuid 1923. aastal alustas tehas taas tootmisega ja seda juba osaühistu Silikat nime all. 1930. aastatel oli tehases töölisi üle 40 ja aastas toodeti 7,5 miljonit silikaatkivi.

1930-1940ndad

Silikat natsionaliseeriti 1940. aastal ja liideti Männikul 1937. aastal tootmist alustanud osaühendusega Silikaatkivitehas Kvarts. Tehas töötas tippaegadel kolmes vahetuses ja enamus toodangust läks otse teistesse liiduvabariikidesse edasi mööda raudteed, mille rööpad algasid tehase ukse eest.

1950ndad

1950. aastatel toimusid suured arengud, täiustati tehnoloogiaid, laiendati tootmist ja rekonstrueeriti tehaseid. Liiva kaevandamisega Männiku karjääris alustati 1953. aastal ja uus ehitusmaterjalide tehas avati 1958. aastal. Nüüd toodeti aastas juba 150 miljonit silikaattellist. Algust oli tehtud ka silikaltsiitplokkide katsetootmisega.

1960-1970ndad

1960. ja 1970. aastad möödusid uusi tooteliine avades. Hakati tootma ruberoidi ja kipsist vaheseinaplaate. Avati reliinitsehh, mis oli tollases Eestis esimene ja ainus põrandakatteid tootev üksus. 1973. aastal ühendati Männiku ja Silikaadi tehased üheks tootmiskoondiseks, misläbi moodustus 1800 töötajaga suurettevõte. Põhiliseks toodanguks jäi aga silikaattellis.

1990ndad

Eesti taasiseseisvumine markeeris sotsialistliku suurtööstuse lõppu – tootmiskoondisest Silikaat sai riiklik aktsiaselts. See erastati 1995. aastal suurettevõtja Vello Kunmani poolt ja traditsioonilist silikaatkivide tootmist ning väärika ajaloo kirjutamist jätkati AS Silikaat nime all.