Ehitusleht: Silikaadi juht Priit Poks: äris on kontaktid kulla väärtusega

Korraga nii Silikaat ASi kui Silikaadi Tehnopargi juhina ametis olev Priit Poks usub, et häid kontakte tasub äris kõrgelt hinnata ja hoida ning ka härrasmeeste vahel sõlmitud kokkulepped tuleb igaks juhuks kindlasti paberile panna.

Milline oli teie elu esimene töökoht?

Esimene töökoht oli tegelikult juba põhikooli ajal papivabrikus, olin vanapaberi pressija ja pakendaja. See amet nõudis palju füüsilist tööd ja just sealt tuli arusaam, et ikkagi soov oleks raha teenida peaga, mitte füüsilise tööga. Kusagil keskkooli alguses hakkas ka sport juba natuke leiba lauale tooma, olin tollal pooleldi profisportlane, käsipallur.

Milline oli teie esimene töökoht praeguses tegevusvaldkonnas?

Ülikooli alguses asusin Skanska EMVs ametisse töödejuhatajana. Samal ajal õppisin ehitusinseneriks ja mis andis mulle võimaluse kaasa lüüa üsna suurte ja mahukate objektide rajamisel — näiteks Tartu Maarjamõisa Kliinikum ja Tehvandi hüppemägi. Sealt sain aru, et just suured ja mastaapsed objektid on minu teema.

Aastaid ühendasin ülikooliõpinguid spordi ja tööga. Oli isegi periood, kus olin täiskohaga üliõpilane, tegin kaheksa kuni kümme korda nädalas trenni ja käisin ka samal ajal täiskohaga tööl. Ilmselt sellist koormust keegi pikalt ei taluks, kaasa arvatud mina, aga kogemus oli kuldaväärt ja õpetas aja planeerimist.

“Võib-olla toonased võitluskaaslased siiamaani imestavad, kuidas ma selle ülikooli diplomi kätte sain.”

Selle tulemusena tekkis ka arusaam, et kümne asjaga rapsides ei suuda ühtegi asja korrektselt teha. Võib-olla toonased võitluskaaslased siiamaani imestavad, kuidas ma selle ülikooli diplomi kätte sain. Umbes kümmekond aastat tagasi tegin elus päris olulise kannapöörde. Tekkis selge siht midagi enamat saavutada ja sellest ajast peale olen iga kahe-kolme aasta järel ametiredelil natuke kõrgemale tõusnud. Sammhaaval olen liikunud projektijuhi ja arendaja tasemelt tänase tasemeni, kus olen tegevjuhina seotud paari ettevõttega.

Milline on teie peamine roll praeguses ametis ja milline näeb välja teie tavapärane töine päev?

Hetkel olen ma kahe ettevõtte tegevjuht. Üks on Silikaat AS ja teine on Silikaadi Tehnopark OÜ. Ettevõtete valdkonnad on üsna erinevad — üks tegeleb kinnisvaraarenduse, -üürimise ja väärindamisega ja teine ettevõte müüb elektri- ja soojusenergiat ning on Eesti suurimaid karjääriliivade kaevandajaid ja turustajaid.

Päris keeruline on neid erinevaid aspekte ühendada ja see nõuab väga erinevate teemadega kursis olemist. Tavapärast tööpäeva mul polegi. Kõik päevad on põnevalt erinevad.

Kuna ettevõtetes on igas valdkonnas tööl väga head spetsialistid, kes teavad täpselt, mida teha, siis mina tegelikult pigem jälgin suurt pilti ja hoian fookust. Loon strateegiaid ja kannan hoolt, et projektid läheksid edukalt ja grupi ettevõtted saaksid üksteist toetada.

Elektri, gaasi ning sooja, tarbe- ja tehnoloogilise vee müüjatena saame näiteks kinnisvaraarendusele pakkuda turu parimaid tingimusi ja Silikaadi Tehnopargi kaudu laiemaid võimalusi ettevõtetele, kes otsivad Tallinnas sobivat büroo-, tootmis- või ladustamispinda.

Kui palju teie ajast kulub klientidega suhtlemisele?

Pigem tegelevad meil klientidega selle valdkonna inimesed, aga kui on tarvis teha strateegilisi otsuseid ja laiemaid kokkuleppeid, mis mõjutavad grupi tulevikku, tahan ma ikka sõna sekka öelda. Olulisemate partneritega tasub aeg-ajalt suhelda juba sellepärast, et hoida sidemeid ja kuulda tagasisidet otsesest allikast.

Kas juhtub ka seda, et tööpäev kujuneb kaheksast tunnist oluliselt pikemaks? Milline on olnud teie kõige pikem tööpäev ja mis põhjusel see nii pikaks venis?

Ma olen aru saanud, et kogu tööd ei maksa koju kaasa võtta ja kuna ma olen selle mõtteviisi muutusega üsna palju tegelenud, siis suudan ennast pärast tööpäeva teisele režiimile viia.

“Mitut asja korraga teha ei ole mõistlik ega tervislik.”

Mitut asja korraga teha ei ole mõistlik ega tervislik. Tööajal üritan jätkuvalt olla maksimaalselt efektiivne. Vabal ajal on vaja panustada peresse ja puhkusesse. Ma arvan, et see on üks oluline oskus kõigile, kellel on keeruline leida tasakaalu töö ja eraelu vahel.

Mis on olnud teie karjääri suurim või kõige kauem kestnud ehitus/arendusprojekt?

Kui ma veel olin kunagi ehitaja poole peal, siis osalesin Eesti mõistes paljudes suurtes ehitusprojektides: Ülemiste liiklussõlm, Tartu uue kaubamaja ehitus

Praegu on käsil Silikaadi Tehnopargi arendus Männikul, kus on ligi 200 000 ruutmeetrit võimalikku hoonealust ehituspinda. Lisaks arendab Silikaat Grupp Järve keskuse piirkonnas Järve City projekti, kuhu tuleb kõrghoonestus äri- ja elukondliku kinnisvaraga. Mõlemad projektid on hetkel käimas ja need võtavad kindlasti vähemalt viis aastat aega. Tegelikult mul just sellistes projektides meeldibki osaleda, sest siis näed, kuidas see pikaajalisem vaade reaalseks tulemuseks saab.

Mida peate seniseks suurimaks tööalaseks/ärialaseks õnnestumiseks?

Kui aus olla, siis esimesena meenub Väike-Järve ärimaja arendus, kus projekti ajaraam oli päris lühike: mõned kuud olid aega, et hanked käima lükata ja ehitaja leida, projekteerimine korraldada ja saada ehitusluba.

Vastutus oli suur ja see oli minu jaoks üks esimesi projekte, kus ma olin ehitaja poolelt liikunud sinna teisele poole lauda, arendaja poolele. Mul olid küll need ehitaja krutskid värskelt kõik meeles, aga see, kuidas arendaja seda asja peaks tegema, oli minu jaoks täitsa tundmatusse kohta hüppamine. See õnnestus hästi ja andis kindla vundamendi, et julgeksin võtta vastu igasuguseid uusi ja veel huvitavamaid ja keerulisemaid projekte.

Mis on olnud senise karjääri olulisemad õppetunnid?

Esimene õppetund on see, et kontaktid võivad olla kulla väärtusega. Toon näite. Iga paari kuu tagant võib ajakirjandusest lugeda, et ennustatakse majanduse taastumist. Paari aasta eest helistas mulle üks Eesti suurimaid ehitusettevõtjaid ja küsis, et kuule, Priit, kuidas kulgeb, et meil siin praegu tööd veel on, aga poole aasta pärast on juba täiesti tühjus. Et kas oleks võimalik midagi välja mõelda, planeerida?

Nädal hiljem ehitas üks Eesti suurimaid projekteerijaid sama jutuga. Ja siis paar päeva hiljem kuulen jälle uudist, kuidas ennustatakse majanduse taastumist. Kontaktid on seega ka selle jaoks vajalikud, et saada turutunnetust ja mõista, kuidas olukord turul tegelikult on. Need kontaktid on väärtus, mille hoidmisesse tasub panustada.

” Suusõnalised kokkulepped on härrasmeeste vahel muidugi vajalikud, aga need püsivad niikaua, kuni kõigil osapooltel on ühised eesmärgid.”

Teine õppetund on see, et suusõnalised kokkulepped on härrasmeeste vahel muidugi vajalikud, aga need püsivad niikaua, kuni kõigil osapooltel on ühised eesmärgid. Ma ei saa öelda, et ma ise oleks pidanud selles osas oluliselt “kooliraha” maksma, aga lõppkokkuvõttes peavad kõik kokkulepped olema kirjalikult vormistatud. Ma ise kulutan ilmselt liiga palju aega igapäevasele kirjavahetusele, aga kui need projektid kestavad aastaid ja kümneid aastaid, siis iga jutt, mille sa oled kunagi ära rääkinud, tasub ka kuhugi kirja panna. Aasta pärast keegi ei mäleta, mida räägiti, sest inimesed võivad vahetuda ja asjaolud muutuda.

Mis on kinnisvaraarenduse valdkonnas tegutsemises kõige meeldivam?

See tunne, kui sa näed, et oled projektiga valmis saanud, sinna on inimesed — pered või kaubandus — sisse kolinud. Näed, et asi toimib ja sa oled suutnud tekitada mingit lisaväärtust. Kuna on olnud au suhteliselt palju ühiskondlikke objekte teha, siis endalgi paar aastat hiljem mõnda hoonesse astudes või sellest möödudes on ikka soe tunne. Hea on vaadata kvaliteetselt tehtud hoonet, kus on näha, et su panus ja pingutus kestab aastaid.

Mis on valdkonna juures seni olnud kõige ebameeldivamad tendentsid ja juhtumised?

Ega ma siin võib-olla mingit revolutsiooni taha tekitada, aga tihtipeale ikkagi riigipoolsete ametiasutuste menetlustähtajad reaalsuses päris hästi paika ei pea. Kui pead tegelema erinevate lubade kooskõlastajatega ja ajanappus ja asjaajamise venimine kokku satuvad, siis see võib kogu projekti planeeritud ajakava päris karmilt mõjutada.

Milliseid valdkonna ettevõtteid võiks teie hinnangul teistele eeskujuks tuua?

Väga paljud ettevõtted, kes on pikalt turul olnud, on oma nišis väga tugevad. On see siis kvaliteedi ja hinna suhe või suudetakse hoida kliendi rahulolu fookuses või kantakse teatavat sotsiaalset vastutust. Üldiselt iga ettevõte, kes on siin viimase viie aasta jooksul suutnud ennast stabiilsena hoida, võiks juba eeskujuks olla. Silikaat Grupil on olnud au teha koostööd mitmete tugeva tausta ja kogemusega partneritega, kes on selgelt eeskujuks kogu sektorile.

Kas on teie hinnangul midagi, mida oma tegevuse tõhustamiseks konkurentidelt õppida?

Konkurentidelt on alati midagi õppida. Iga ettevõte teeb oma vaatenurgast midagi paremini, on see siis efektiivsem projektijuhtimine, parem turutunnetus või paindlikum klienditeenindus. On oluline omada kindlat visiooni ja olla kiire õppimisvõimega selles muutuvas ajas.

Millisena näete lähiaastate arenguid Eesti ehitus- ja kinnisvarasektoris?

Mu isikliku tunnetuse kohaselt on kinnisvarasektoris mingit suuremat tõusutrendi keeruline loota, kuna võõrkapitali on väga palju välja voolanud ja ilmselt läheb natukene veel. Siseriiklikku kapitali omavad ettevõtjad praegu päris pea ees ei torma ja õigesti teevad. Ehitussektorit võiks aidata kaitsetööstus. Kui see nüüd korralikult käima läheb, siis annab see kindlasti suure panuse. Ka Rail Baltic on Eesti mõistes megaprojekt ja sealt saavad oma osa betooni-, asfaldi- ja täitematerjali tootjad ja taristuehitajad. Neil läheb kindlasti järgnevatel aastatel väga hästi.

” Ehitussektorit võiks aidata kaitsetööstus. Kui see nüüd korralikult käima läheb, siis annab see kindlasti suure panuse.”

Ka energeetika valdkonnas järgmise paari aasta jooksul jätkuvalt midagi juhtub kindlasti ja need ehitajad-arendajad, kes ennast on suutnud sellesse segmenti positsioneerida, võivad olla päris edukad.

Kas ja milliseid ehituse- ja kinnisvarasektori jaoks lähemas ja kaugemas tulevikus eelseisvad probleeme ja murekohti oleks praegu veel võimalik ennetada? 

Me oleme olnud juba päris mitu aastat Eestis eesrindlikud igasugu rohedirektiivide ja ESG-eeskirjadega, aga samas me kodanikena oleme oma mõtteviisilt ja elustandardilt Põhjamaadest ja Lääne-Euroopast pehmelt öeldes mõned aastad maha jäänud. Me liigume küll õiges suunas, aga kõike võiks sujuvamalt teha. Pikas plaanis ma usun, et suund on õige, aga hetkel mõned neist otsustest ei aita meie majandusele lühikeses plaanis üldse kaasa. Selles protsessis peaks olema rohkem vaheetappe, kus saaks seda protsessi suunata ja vajadusel muuta. Ärgem täitkem pimesi kõiki ettekirjutusi.

“Ärgem täitkem pimesi kõiki ettekirjutusi.”

Bürokraatiat on samuti vaja vähendada: see on oluline, et me ametkondlikku sohu ei upuks. Ka digilahendused tuleks maksimaalselt ära kasutada, et suurendada protsesside läbipaistvust ja kiirust. Pikas plaanis on need asjad meile kõigile kasulikud, eriti suurte kompleksarenduste puhul, kus ametkondade koostöö ja ladus asjaajamine on kriitilise tähtsusega.

Originaalartikkel:  https://ehitusleht.ee/silikaadi-juht-priit-poks-aris-on-kontaktid-kulla-vaartusega/